Eesti keel võõrkeelena professuur
Eesti keele (võõrkeelena) professuuri eesmärk on uurida ja õpetada eesti keelt mitmekeelses ja -kultuurilises ühiskonnas, anda muu emakeelega üliõpilastele väga hea eesti keele oskus, mitmekülgsed teadmised eesti keele ehitusest ja arenemisest, eesti kultuuriruumi arengust ja tänapäevast, sotsiolingvistilisest ning keelepoliitilisest kontekstist.
Professuuri teadustegevuse põhisuunad on eesti keele võõrkeelena ja teise keelena omandamise ja õpetamise uurimused, seal hulgas sotsiolingvistiliste tegurite mõju keele omandamisele, eesti keele kestlikkuse temaatika ja mitmekultuurilisuse aspektid. Samuti arendatakse välja õppemeetodeid, mis aitaksid eesti keele õppijal kõige paremini keelt selgeks saada ning uuritakse ja arendatakse eesti keele e-õpet.
Professuur on tihedalt seotud riikliku ülesandega alustada üleminekut eestikeelsele üldharidusele, vastutades eesti keele teise keelena õpetajate esma- ja täienduskoolituse eest ning pakkudes akadeemilist pädevust riigi keelepoliitiliste visioonidokumentide ja tegevuskavade koostamisse. Professuuri teine oluline riiklik ülesanne on valmistada ette väliskõrgkoolidele pädevaid eesti keele ja kultuuri lektoreid, pakkuda välisülikoolidele vajalikku tuge ja akadeemilist kompetentsust eriala arendamiseks. Praegu on eesti keel enam kui kolmekümne välismaise kõrgkooli õppekavas ja õppega on hõivatud üle tuhande üliõpilase.
Eesti keel võõrkeelena professuuri tegevusest
Rahvusteaduste loeng "Eesti keel maailmas - keele kestlikkus ja suhted teiste keeltega"Eesti keele võõrkeelena professuuri teadusprojektidest on märkimisväärsemad eesti keele teise keelena (E2) õppe uurimine, eesti keele õpitee mudeli ja poliitikasoovituste koostamine (juht Birute Klaas-Lang), mis on osa suuremast teadusprojektist "Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele". Koostöös haridusteaduste instituudiga algas projekt „Kakskeelsete laste keeleliste oskuste hindamisvahendite väljatöötamine“ (meiepoolne juht Virve-Anneli Vihman): töötatakse välja ja normeeritakse testide komplekt, millega kakskeelsetel lastel keeleoskust hinnata ja keelepuuet tuvastada. Eesti Keele Instituudiga kahasse algas eesti keelt teise keelena õppijate õppeleksikograafia ja grammatikapädevuste uurimine (Raili Pool), eesmärgiks töötada välja Sõnaveebi alamlehtede "Õpetaja tööriistad", "Õpime eesti keelt" ja "Keeleõppija Sõnaveeb" sisu. Sotsiolingvistika valdkonnas algas projekt „Teismeliste keel Eestis“ (juht Virve-Anneli Vihman, koostöös tänapäeva eesti keele professuuriga), kus uuritakse 10-18 aastaste noorte keelt. Projekti eesmärk on kahest osast koosneva keelekorpuse (suuline ja kiirsõnumite keel) koostamine.
Virve-Anneli Vihmani loeng “Kas eesti keel on cringe?” (Virtuaalne Metsaülikool 2021)
Keelepoliitika suunal töötas töörühm eesti keele kestlikkuse teemal "Eesti keele kestlikkus avatud maailmas“ (juht Martin Ehala): kaardistati eesti keele hetkeolukord Soomes ja Saksamaal sotsiolingvistilisest ning keelepoliitilisest perspektiivist; analüüsiti keelekontaktidest johtuvaid keelemuutusi, pakkudes sisendit ka Inimarengu aruandesse 2017 (Kristiina Praakli); analüüsiti kõrghariduses eesti keele kestlikkust Euroopa keelepoliitika kontekstis (Birute Klaas-Lang) jne. Algas ka keelepoliitika järeldoktori projekt „Eesti kõrghariduskeele kestlikkus mitmekeelses akadeemilises keskkonnas: keelekasutus ja -hoiakud“ (Kerttu Rozenvalde), mille käigus uuritakse, kuidas suhestub eesti kõrghariduskeele kestlikkus mitmekeelse keelekasutusega ülikoolis. Kultuuriuuringute vallas on märkimisväärne projekt „Omakeelsed läänemeresoome kogukonnad Venemaal“ (Madis Arukask), mis uurib Venemaa väikerahvaste omakeelse maailmapildi, uskumuste ja selle keelelise ja meelelise väljenduse muutumist domineerivas vene keele- ja kultuuriruumis, mille tulemusi saab arvestada Eesti mitmekultuurilisuse kontekstis.
Algatati Eesti ühiskonnale oluliste teemade uurimist ja avalikku arutelu (ühtne eestikeelne kool, kõrghariduse keelepoliitika, eesti keele kestlikkus) ning osaleti Eesti keele-, kultuuri-, haridus- ja teaduspoliitika kujundamises: Eesti keele arengukava 2021-2035 (Birute Klaas-Lang), Eestikeelsele haridusele ülemineku töörühm (Mare Kitsnik), esitati ühtsele eestikeelsele koolile ülemineku lähtealused ja tegevuskava (Birute Klaas-Lang). Toimusid avalikkusele suunatud keelevaldkonna sõlmprobleemide konverentsid ja üritused: Keelefoorum (2018), rahvusvaheline konverents "Rahvuskeelsed ülikoolid üleilmastuvas maailmas" (2019), Postimehe keelepoliitika debatt (2021), rahvusvaheline konverents "Eesti keel ja kultuur maailmas" (2021).
Konverentsi "Eesti keel ja kultuur maailmas" poster
Õppetöö arendamine on toimunud nii kraadi- kui täiendusõppe suunal. Loodi uus ingliskeelne magistrikava Estonian and Finno-Ugric Languages. Koostööleping Hiina BISUga (Beijing International Studies University) on toonud Tartusse hulgaliselt hiina noori õppima eesti keelt ja kultuuri. 2018-2021 kestnud projekt “Eesti keele majade tegevused: eesti keele õpetamise toetamise täiendusõppeprogrammid Tartu Ülikoolis“ käigus töötasime välja ja viisime läbi 11 erinevat täienduskoolitusprogrammi täiskasvanuid õpetavate keelefirmade ja Eesti keele majade eesti keelt teise keelena õpetajatele, kokku igal aastal üle 100 osaleja. Meie täienduskoolitustegevus pälvis ülikoolilt 2019. aastal parima täienduskoolitaja auhinna ja 2020. aasta Keeleteo nominatsiooni. Käivitasime mikrokraadiprogrammi „Täiskasvanute koolitaja: eesti keel teise keelena“. Ilmunud on mitmeid uusi õpikuid ja õppekomplekte: "Sõnajalaõis. Gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õppekomplekt B2.1 ja B2.2 tasemele" (Mare Kitsnik); "Naljaga pooleks. Eesti keele kui teise keele õppekomplekt B1 tasemele" (Mare Kitsnik); "Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi" (Raili Pool); "Eesti keele verbirektsioone" (Raili Pool); "Sihitisesõnastik" (Raili Pool). Arendatud on veebipõhise õppe kursusi: „Eesti keel C1.1. tasemele“ (Maarika Teral); "Akadeemiline eesti keel C1.2" (Maarika Teral).
