Eesti keele ajaloo ja murrete professuur
Eesti keele ajaloo ja murrete rahvusprofessuuris uuritakse ja õpetatakse eesti keele kujunemist, muutumist ja varieerumist.
Õppetooli tähtsamaid uurimisalasid on eesti keele häälikulise ja grammatilise struktuuri kujunemine, eesti kõnekeele ja murrete hääldus (eriti prosoodia akustiline uurimine), eesti murrete sõnavara, eesti keele murdeline mitmekesisus ja murrete muutumine, Eesti osana suuremast läänemeresoome keelealast ja kontaktid läänemeresoome naaberkeeltega, eriti liivi keelega, kontaktid indoeuroopa naaberkeeltega ja nende ilmnemine murretes ja kõnekeeles.
Eesti keele ajaloo ja murrete professuuri tegevusest
Rahvusteaduste loeng: "Kas on mitu eesti keelt?"Ainult Tartu ülikoolis õpetatakse eesti keele ajalugu, muutumist ja varieerumist käsitlevaid kursusi kõigil õppetasemetel ning uuritakse eesti keele erinevaid kujusid nii diakrooniliselt kui ka sünkrooniliselt kõigil keeletasanditel, eesti murrete häälduse eksperimentaalfoneetilisest analüüsist kuni süntaksi ja sõnavara korpuspõhiste uuringuteni. Professuuri teadlased ja õppejõud osalevad mitmetes teadusprojektides ja on avaldanud arvukalt rahvusvahelisi publikatsioone.
2010-2013. a osaleti 7. raamprogrammi projektis ELDIA (European Language Diversity for All), aastatel 2012-2018 uuriti soome-ugri keelte prosoodiat ja keelekontakte institutsiooniliste uurimisprojektide raames (juht Karl Pajusalu). Praegu osaletakse rahvusvahelistes uurali keelte tüpoloogia projektides ning alates 2021. aastast ka vaimse pärandi taaselustamise projektis, mille raames uuritakse liivi keele- ja kultuuripärandi teadvustamist. Foneetikaprojekte juhivad kaasprofessorid Eva Liina Asu-Garcia, Pärtel Lippus, Pire Teras ning teadurid Tuuli Tuisk ja Helen Türk, lõunaeesti keeleuuringuid teadur Eva Saar ja lektor Sulev Iva, eesti keele ajaloo uurimist teadur Külli Prillop, keeletüpoloogilisi uuringuid teadur Miina Norvik. Tuuli Tuisk korraldab ka eesti keele ja sugulaskeelte arhiivi tööd.
Uuringute tarvis koostatakse ja täiendatakse keeleandmete kogusid, nagu Tartu ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv, eesti murrete elektrooniline korpus ja eesti kõnekeele foneetiline korpus. Teaduspublikatsioonide kõrval on teadusuuringute tulemusi kasutatud kõrgkooli- ja gümnaasiumiõpikute ning laiemale keelehuviliste ringile mõeldud väljaannete koostamisel. Nii on näiteks antud välja kõrgkooliõpiku-käsiraamatu „Eesti murded ja kohanimed” veebiversioon (2018) ja 3., kohendatud ja täiendatud trükk (2020), Eesti keele varamu sarjas tervikkäsitlused „Eesti keele hääldus“ (2016) ja „Eesti keele ajalugu“ (2020); koostatud on gümnaasiumidele mõeldud eesti keele allkeelte õpik (2013) ja Setomaa õpetajatele „Seto keele teejuht“ (2021). Murdesõnaraamatu sarjas on ilmunud professuuri töötajate osalemisel koostatud „Mulgi sõnastik“ (2013), „Kihnu sõnaraamat“ (2016), „Seto eripäraste sõnade sõnaraamat“ (2020) ja Mulgi suure sõnaraamatu 1. köite veebiversioon. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks ilmus Karl Pajusalult raamat „Eesti keele 100 aastat“ (2019).
Professuuri juures tegutsevad Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus ja foneetikalabor. Professuuri osalusel loodi 2017. aastal Tartu Ülikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika labor, mida praegu juhib Karl Pajusalu, ning 2019. aastal ka Läti Ülikooli liivi instituut (juhataja Valts Ernštreits töötab osalise koormusega ka professuuri juures). Karl Pajusalu juhib ka üle-Eestilise keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli nõukogu. Professuuri juures on aastatel 2012-2021 kaitstud üle kümne doktoritöö.
