AAA

Professor Tiit Rosenberg

Loengud

  • FLAJ.03.009Eesti ajaloo historiograafia
  • FLAJ.03.007Agraarküsimus ja maareformid Ida-Euroopas 1919-1939
  • FLAJ.03.013Eesti agraarajalugu (Maamajandus ja –ühiskond 13. sajandi algusest 20. sajandi keskpaigani)
  • FLAJ.03.114Leedu ajalugu
  • FLAJ.03.020 Läti ajalugu
  • FLAJ.03.151 Vabatahtlikud ühendused Baltimaade ühiskonnas. Seltsiliikumine Eestis.
  • FLAJ.03.158 Seminar Eesti 17.-20. sajandi ajaloost
  • FLAJ.03.119Eesti ajaloo seminar I
  • FLAJ.03.120Eesti ajaloo seminar II
  • FLAJ 00.022Doktoriseminar 1.
<?XML:NAMESPACE PREFIX = O />

Sünnniaeg- ja koht
26.12.1946 Tsirgulinnas Valgamaal.

Haridus
1954-1962 Restu 8-klassiline Kool
1962-1965 Valga I Keskkool
1968-1973 Tartu Riiklik Ülikool üldajaloo erialal (cum laude)
1973-1977 ENSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, aspirantuur (kaugõppes)
1980 ajalookandidaat (Tartu Riiklik Ülikool), väitekiri: "Формирование сельского пролетариата Эстонии. Мызные рабочие в Южной Эстонии с начала XIX до начала XX века" (juhendaja A. Vassar)
1982 Moskva Riiklik Ülikool, Kvalifikatsiooni tõstmise teaduskond (täiendõpe, sept.-dets.)

Teenistuskäik
Alates 1994 Tartu Ülikooli Eesti ajaloo korraline professor
1995-1996 Tartu Ülikooli Ajaloo osakonna juhataja 1995-1996
1993-1994 Tartu Ülikooli Eesti ajaloo erakorraline professor
1991-1993 Tartu Ülikool, dotsent (Eesti ajalugu)
1982-1991 Tartu Riiklik Ülikool, dotsent (NSV Liidu ajalugu)
1977-1982 Tartu Riiklik Ülikool, vanemõpetaja (NSV Liidu ajalugu)
1972-1977 ENSV TA Ajaloo Instituut, vanemlaborant, nooremteadur
1966-1968 Nõukogude Armee, ajateenija
1965-1966 Keeni 8-klassiline Kool, õpetaja

Täiendanud
Londoni ülikoolis (School of Slavonic and East European Studies) 1991 (märts), Göttingeni ülikoolis 1992 (mai-juuni), 1995 (oktoober), 1997 (juuni), 2004 (juuni), 2006 (juuni),
Georg-Eckert-Institut für internationale Schulbuchforschung Braunschweigis 1997 (märts),
Herder-Institut Marburgis 2001 (jaan.-veebr.).

Uurimisvaldkonnad (teaduslikud huvid)
1) Eesti sotsiaal- ja majandusajalugu (maamajandus ja –rahvastik) 17.-20.sajandil.
2) Maaküsimus- ja maareformid Eestis ning Ida- ja Kesk-Euroopas 20. sajandil.
3) Ajalookirjutuse ajalugu Eestis (Baltimaades).

Praegune uurimisteema
Eesti ajalugu 1816-1918

Juhendamised
Kaitstud doktoritööd:
Ülle Liitoja-Tarkiainen. Hajatalud ja külad Põhja-Liivimaal 17. sajandil (20.06.2002).
Katri Raik. Eesti- ja Liivimaa kroonikakirjutuse kõrgaeg 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alul (29.06.2004 ; kaasjuhendaja prof.emer. S. Vahtre).
Mart Laar. Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis ja selle kandjad (29.04.2005).
Kersti Lust. Pärisorjast päriskohaomanikuks. Talurahva emantsipatsioon eestikeelse Liivimaa kroonukülas 1819-1915. (19.12.2005)
Ludmilla Dubjeva. Ajalooteadus Tartu Ülikoolis 19. sajandi lõpul – 20. sajandi algul (25.08.2006)

Kaitstud magistritööd (MA):
Jaanus Arukaevu. Eesti avalikkuse struktuur 20. sajandi alguses (1994)
Jüri Kotka. Ilmalik sotsiaalkaitse Eestis 18.sajandi lõpust I maailmasõjani (1996; kaasjuhendaja dots. H.Mikkin).
Anu Raudsepp. Riia Vaimulik Seminar (1846-1918) Eesti kultuuriloos (15.01.1998).
Andres Kärssin. Maarahva käsitlus balti-saksa nädalakirjas "Das Inland" 1836-1863 (28.11.1999).
Sirje Tamul. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses (22.06.2000).
Kersti Lust. Talurahva maakasutus Saaremaa kroonuvaldustes aastatel 1841-1919 (14.06.2001).
Anneli Lõuna. Jüri Truusmann ja teised õigeusklikud eesti haritlased Tallinnas 19. sajandi teisel poolel (18.12.2002).
Kaido Laurits. Saksa vähemusrahvus ja kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1918/25-1939 (28.12.2005).
Lea Kõiv. Johannes Gutslaff ja tema "Lühike teade ja õpetus" (12.01.2006).
Terje Lõbu. Regionaalsete joonte ühtlustamise katsed 1920.-1930. aastail Võrumaa hariduselu näitel (09.02.2006).
Kersti Taal. Õpetatud Eesti Selts: Rahvavalgustuslikust seltsist teadusseltsiks kujunemine (28.08.2006).

Juhendamisel:
Doktorandid: Katrin Roosileht, Piret Õunapuu, Marten Seppel, Reet Bender, Janet Laidla, Kaido Laurits, Kersti Taal, Ilmar Rootsi.
Magistrandid (MSc.): Tiia Lillemaa, Kaarel Vanamölder, Lembi Sepp.

Liikmelisus
Õpetatud Eesti Selts (taasasutaja ja juhatuse liige 1988, aseesimees 1990-1995, esimees alates 1995)
Akadeemiline Baltisaksa Kultuuriselts (al. 1989)
Eesti Kirjanduse Selts (al. 1993, asemikekogu liige al. 2002)
Association for the Advancement of Baltic Studies (USA, al. 1994)
Baltische Historische Kommission (Göttingen) (korrespondentliige 1995)
Akadeemiline Ajaloo Selts (al.1999)
Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskonna ajaloo-osakonna nõukogu liige (al.1991)
Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskonna nõukogu liige (al. 1993)
Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi nõukogu liige (al. 1994)
Tartu Ülikooli Nõukogu liige (1995-1999)
Tartu Ülikooli Geograafia Instituudi Välis-Eesti uuringute keskuse nõukogu liige (al. 1997)
Ajalooline Ajakiri toimetuskolleegiumi liige (1998-2002)
Ajalookirjanduse Sihtasutuse Kleio juhatuse liige (al. 1998)
Eesti Põllumajandusmuuseumi teadusnõukogu liige (2002)

Autasud, tunnustused
Valgetähe orden IV järk (2001)
Baltische Historische Kommission (Göttingen) (valitud korrespondentliikmeks 1995)
Tartu Ülikooli Ajalooringi auliige (2006)
Uurimisprojektid:
1995-1998 ETF grant 1397 - Ühiskondlikud kihid moderniseeruvas Eestis 1860. aastaist kuni 1930. aastate lõpuni (vastutav täitja)
1999-2001 ETF grant GFLAJ3958 - Mõisad, mõisnikud ja mõisarahvas Eestis 1850-1940 (vastutav täitja)
1998-2002 TKN-i sihtfinantseeritav teema TFLAJ 0532 - Eesti ajaloo historiograafia (teema juht)
2001 J.G. Herder-Institut’i (Marburg) kahekuuline teadusstipendium

2004-2007 ETF grant GFLAJ 5710 - Riik ja ühiskond Venemaa balti provintsides XIX sajandi teisel poolel (haldus- ja sotsiaalajalooline analüüs) (vastutav täitja)
2004-2007 ETF grant GFLAJ 5810 - Euroopa ajalookirjutus ja rahvuslikud ajalood: Eesti ajalookirjutus 19. ja 20. sajandil (põhitäitja)
2003-2007 TKN-i sihtfinantseeritav teema SFLAJ Eesti-vene kultuurilised, majanduslikud, poliitilised ja rahvussuhted 18.-20. sajandil. Vastastikuste mõjutuste pikaajalised arenguread (põhitäitja)

PUBLIKATSIOONIDE NIMEKIRI 1975-2006

Monograafiad või nende osad

1994.
Eesti mõisad. Tallinn: Olion (kaanel autorid märkimata). Selles: T. Rosenberg. Eesti mõisate ajalooline ülevaade (lk. 7-55); T.Rosenberg. Historische Übersicht über die Güter Est- und Nordlivlands (lk. 295-301).

1980.
О социальном расслоении крестьянства в Южной Эстонии в конце XIX века. Таллинн: изд."Ээсти раамат". 66+4 с.

1980.
Формирование селъского пролетариата Эстонии (мызные рабочие в Южной Эстонии с начала XIX до начала XX века). Диссертация на соискание уч. степени кандитата ист. наук. Тарту, 1980. 208 с. м/п.

Teaduslikud artiklid ajakirjades või kogumikes

2007

From National Territorial Autonomy to Independence of Estonia: The War and Revolution in the Baltic Region, 1914-1917. – In: Imperiology. From Empirical Knowledge to Discussing the Russian Empire, ed. By Kimitaka Matsuzato. (Slavic Eurasian Studies No. 13). Slavic Research Center, Hokkaido University, Sapporo, 2007, p. 199-222.

2006

Kiriku maaomand ja maakasutus Eestis 19. sajandil – 20. sajandi algul. – Vene aeg Eestis. Uurimusi 16. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. Koostanud Tõnu Tannberg. Eesti Ajalooarhiivi Toimetised 14 (21). Tartu, 2006, lk. 279-316.

Zur Raumkonstruktion in den Briefen eines livländischen Magnaten Ende des 18. Jahrhunderts. - Nordosteuropa als Geschichtsregion. Hrsg. Jörg Hackmann, Robert Schweitzer. Beiträge anlässlich des "III. Internationalen Symposiums zur deutschen Kultur und Geschichte im europäischen Nordosten" vom 22.-24. September 2001 im Stadtarchiv von Tallinn / Estland. (Veröffentlichungen der Aue-Stiftung: 17). Helsinki: Aue-Stiftung / Lübeck: Schmidt-Römhild in Komm. 2006, S. 241-253.

Läänemaalane Aleksander Looring 1905. aasta ajaloo uurijana. – Velise Wabariik ja 1905. aasta sündmused Eestis – müüdid ja tegelikkus. 3. detsembril 2005. a Valgu klubis toimunud ajalookonverentsi materjalid. (Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi Toimetised 1.). Velise, 2006, lk. 24-30.

1867.-1869. aasta näljahäda Eestis ja hädaabikomiteede tegevus. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2004-2005. Tartu, 2006, lk. 318-327.

Das Geschlecht von Liphart und sein Güterkomplex durch zwei Jahrhunderte. –Baltische Gutshöfe: Leben – Kultur – Wirtschaft. Acht Beiträge zum 9. Baltischem Seminar 1997, herausgegeben von Heinrich Wittram. (Schriftenreihe Baltische Seminare Bd. 7). Verlag Carl-Schirren-Gesellschaft: Lüneburg, 55-105.

Tīts Rozenbergs. 1905. gada revolūcijas problēmas Igaunijas historiogrāfijā. (Zf. Probleme der Revolution von 1905 in der estnischen Historiographie). – 1905. gads Latvijā: 100. Pētījumi un starptautiskas konferences materiāli, 2005. gada 11.-12. janvāris, Rīga. Red. kol.: Bērziņ¨, Jānis etc. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds,112-124.

1905. aasta mässumehi ja ajaloouurijaid Läänemaalt: Mihkel Martna, Mihkel Aitsam ja Aleksander Looring. – Läänemaa Muuseumi Toimetised X. Haapsalu, 111-125.

Die Stadt Walk/Valga im ersten Viertel des 19. Jahrhunderts. – Forschungen zur Baltischen Geschichte I, 108-124.

Bunge-aegne Tartu. – Tundmatu Friedrich Georg von Bunge. Materjale Õpetatud Eesti Seltsi konverentsilt 200 aastat prof. Friedrich Georg von Bunge (1802-1897) sünnist Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis 27. aprillil 2002 (Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised XXXV). Tartu, 11-41.

Sotsiaalsest, poliitilisest ja rahvuslikust aspektist Eestis 1905. aastal. – Paar sammukest XXII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2005. Tartu, 31-48.

2005.
Ühest Fr.R.Kreutzwaldi sõprussuhtest (Vastseliina noor mõisahärra Guido von Liphart). – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2003. Tartu, 21-40.

Eesti ja Soome ajaloolaste sidemetest enne 1940. aastat. – Kultuurisild üle Soome lahe. Eesti-Soome akadeemilised ja kultuurisuhted 1918-1944. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 111-132.

Das Anknüpfen an Geschichtsverständnis und demokratische Tradition im wieder unabhängigen Estland. – Staatliche Einheit und nationale Vielfalt im Baltikum. Festschrift für Prof. Dr. Michael Garleff zum 65. Geburtstag. Für das Bundesinstitut für Kultur und Geschichte der Deutschen im östlichen Europa und die Baltische Historische Kommission e.V. herausgegeben von Gert von Pistohlkors und Matthias Weber. (Schriften des Bundesinstituts für Kultur und Geschichte der Deutschen im östlichen Europa. Bd. 26). München: R. Oldenbourg Verlag,153-165.

Die russische baltische Historiographie in der zweiten Hälfte des 19. und zu Beginn des 20. Jahrhunderts. – Estland und Russland. Aspekte der Beziehungen beider Länder. Hrsg. von Olaf Mertelsmann. (Hamburger Beiträge zur Geschichte des östlichen Europa 11, hrsg. von Norbert Angermann). Hamburg: Verlag Dr. Kovač, 77-108.

2004.
Vigala Uexküllid – "Läänemaa kuningad". - In: Läänemaa Muuseumi Toimetised VIII . Haapsalu, 7-36.

Tartu ülikooli Vene ajaloo professor Alexander Brückner (1834-1896). – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2002. Tartu, 42-58.

2003.
Talupojast mõisnikuks: Mats Erdell ja teised. - Valga Muuseumi aastaraamat 2003: 200 aastat Valga kreisist. Valga, 38-42.

Baltisaksa põllumehed Eesti Vabariigis ja Läänemaal 1919-1939. – Läänemaa Muuseumi Toimetised VII. Haapsalu, 25-55.

Baltica Marburgi arhiivides. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2000-2001. Tartu, 113-128.

2002.
Ajaloolane ja aeg. Sulev Vahtre 75. – Forseliuse Sõnumid 9, 77-79.

Eesti 1919. aasta maareformi historiograafia. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1994-1999. Tartu, 125-161.

2001.
Ajaloolane ja aeg. Sulev Vahtre 75. (Zusammenfassung: Der Historiker und die Zeit. Sulev Vahtre 75). – Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koostanud A.Andresen. Tartu, 13-30, 31-36.

Ajaloo raiumisest raamatusse: Eesti ajaloo suurest narratiivist. - Raamatu osa Eesti arengus. Toimetanud T.Tender. Tartu: Eesti Raamatu Aasta Peakomitee, 66-81.

Valga linn 19. sajandi esimesel veerandil. – Valga linna ajaloost 18. sajandi lõpust kuni aastani 1939. Valga Muuseumi Aastaraamat 2000. Valga, 5-26.

Aadu Must – 50. - Ajalooline Ajakiri, nr. 1 /2 (112/113), 133-138, 153.

2000.
Русско-балтийская историография во второй половине 19. – начале 20. века. – Русские в Эстонии на пороге 21. века: прошлое, настоящее, будущее. Сборник статей. Составители В.Байков и Н.Бассель. Русский Исследовательский Центр в Эстонии: Таллинн, 140-145.

Johan Kõpp ajaloolasena. - Johan Kõpp 125. Tartu: Eesti Kirikuloo Selts, 43-57.

1999.
The Foundation of the Estonian Self-Government in 1917-1918. - Moderniosios savivaldos susikūrimas ir raida Baltijos Šalyse. Šiauliai: Šiauliu Universitetas, 5-16.

III Soome-eesti ajaloolaste päevad Helsingis. – Ajalooline Ajakiri, 3/4 (106/107), 233- 241.

Professor Arno Rafael Cederberg - Eesti ajaloo uurimise koolkonna rajaja Tartu ülikoolis. – Ajalooline Ajakiri, 2 (105), 79-90, 149-150.

Eesti ajaloo historiograafiast. - Ajalooline Ajakiri, 1 (104), 5-8, 121.

1998.
Tönu Parming 1941-1998. – Ajalooline Ajakiri, 4 (103), 117-120, 128.

Eestlaste väljaränne 19. sajandil - 20. sajandi algul. Taust ja võrdlusjooni naabritega. - Eesti kultuur võõrsil. Loode-Venemaa ja Siberi asundused. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 34-59, 197-198.

Noorte ajaloolaste klubi (1979-1982). – Tartu ülikool 1970-1988. Tartu ülikooli ajaloo küsimusi XXX. Tartu, 97-102.
Deutsche und estnische Ausstellungen in Dorpat (Tartu) 1857-1913. - Steinbrücke 1. Estnische Historische Zeitschrift, 171-197.

Juhan Kahk agraarajaloolasena. - Ajalooline Ajakiri, 4(103), 51-64, 124-125.

Eesti 1919. aasta maareform: võrdlusjooni Ida- ja Kesk-Euroopa maadega. - Kaks algust. Eesti Vabariik - 1920. ja 1990. aastad. (Ad Fontes 3). Tallinn: Eesti Riigiarhiiv, 73-79.

1997.
Liphartid Liivimaa mõisnikena III. – Kleio. Ajaloo Ajakiri, 3 (21), 8-17.

Tartu "saksa" näitused 1860-1913. - Tartu Linnamuuseumi Aastaraamat III. Tartu, 45-65, 76.

1996.
Agrarfrage und Agrareform in Estland 1919: Ursachen und Folgen. - The Independence of the Baltic States: Origines, Causes, and Consequences. A Comparison of the Crucial Years 1918-1919 and 1990-1991. Ed. E. Demm, R. Noël, W. Urban. Published with the support of the University of Paris XII- Val de Marne and Lithuanian Research and Studies Center. Chicago: Lithuanian Research and Studies Center, 87-95.

Liphartid Liivimaa mõisnikena II. - Kleio. Ajaloo Ajakiri, 2 (16), 19-23.

1996. 50 aastat lähiminevikku. ÜTÜ ajalooringi juubelit tähistades. - Kleio. Ajaloo Ajakiri, 2 (16), 49-52.

1995.
Õpetatud Eesti Seltsi tegevus ajalooteaduse edendamisel. - Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1988-1993. Tartu, 7-13.

Baltisaksa põllumehed Eesti ja Läti vabariigis 1919-1939. - Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1988-1993. Tartu, 171-172.

Esimene Tartu näitus 1857. - Tartu Linnamuuseumi Aastaraamat I. Tartu, 25-33.

Talude päriseksostmine Sangaste kihelkonnas. - 150 aastat krahv Friedrich Bergi sünnist. Koost. H.Kübar, toim. J.Eilart. Tartu: Krahv Fr. Bergi Fond, 71-108.

1994.
Liphartid Liivimaa mõisnikena I. - Kleio. Ajaloo Ajakiri, 9, 12-15.

Agrarfrage und Agrarreform in Estland 1919: Ursachen, Voraussetzungen und Folgen. - Humanitaar- ja sotsiaalteadused. Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised, 3, 324-335.

The last forty years of one manor: Gustav von Rathlef and Tammistu. – In: Kleio. Estonian Historical Journal, 38-46.

1993.
Ajalooline Ajakiri 1922-40. - Kleio 8, Tartu, 26-35.

1992.
Ühe mõisa viimased 40 aastat. Gustav von Rathlef ja Tammistu. - Kleio 5/6, Tartu, 31-39.

1990.
Zum Problem der Arbeitskräfte in der Landwirtschaft Estlands 1907 bis 1914. - The Baltic Countries 1900-1914. Acta Universitatis Stockholmiensia. Studia Baltica Stockholmiensia 5, 275-298.

Eesti ja Soome ajaloolaste sidemetest (kuni 1940. aastani). – Helsingi Ülikool 350. Sümpoosiumi ettekanded. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 39-52.

1989.
Akadeemik Hendrik Sepp. - 50 aastat Eesti Teaduste Akadeemiat. (Teaduslugu ja nüüdisaeg). Tallinn, 173-179.

Ajalooteaduslikud ajakirjad Eestis historiograafilise allikana. "Ajalooline Ajakiri" (1922-1940) ja "Ajaloo Ajakiri" (1941). - Fakt, sõna, pilt XII. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 20-44.

1988.
Импорт немецких сельскохозяйственных рабочих в Лифляндию в начале 60-х гг.. XIX в. - Uurimusi Läänemeremaade ajaloost VI. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Vih. 832, Tartu, 81-99.

1987.
Mõisateenijate kihi koosseis Lõuna-Eestis XIX sajandi esimese veerandi lõpul. - Uurimusi Läänemeremaade ajaloost V. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Vih. 784. Tartu, 73-91.

Ajaloolane ja arhivaar Otto Liiv Tartu ülikooli õppejõuna. – Humanitaarteaduste koolkondade, ideede ja teooriate areng Tartu Ülikoolis. Tartu ülikooli ajaloo küsimusi XIX. Tartu, 48-55.

1985.
Über die Ausdifferenzierung der sozialen Schichtung im estnischen Dorf in der zweiten Hälfte des 19. Jh. - National Movements in the Baltic Countries during the 19th Century. Acta Universitatis Stockholmiensia. Studia Baltica Stockholmiensia. Studia Baltica Stockholmiensia 2, 245-258.

Akadeemilise Ajaloo Seltsi tegevusest (1920-1941). (koos J.Kivimäega). - Tartu ülikooli teaduslikud sidemed. Tartu ülikooli ajaloo küsimusi XVI. Tartu, 134-143.

Ajaloolane Otto Liiv Tartu ülikooli teadusliku stipendiaadina. – Tartu ülikooli teaduslikud sidemed. Tartu ülikooli ajaloo küsimusi XVI. Tartu, 112-121.
1982.
Утверждение капиталистической системы в помещичьем хозяйстве Лифляндии в 50-60 гг. XIX в. – Вопросы аграрной истории Прибалтики. Сборник научных трудов (межвузовский). Рига: Латвийский государственный университет, 107-125.
1981.
Vabadikeküsimus Liivimaal 19. sajandi esimesel poolel. - Eesti ajaloo probleeme. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 123-133.
1978.
Состав мызных рабочих в Южной Эстонии в конце 19. - начале 20. века. – Проблемы развития социально-экономических формаций в странах Балтики. Тарту, 110-124.
1977.
Переход имений на наемный труд и формирование прослойки мызных рабочих в Южной Эстонии в 1860-х годах. - Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 3, 256-280.

Tumala mõisa majandus aastail 1722-1777. - Ajalooalaseid töid VI. ÜTÜ ajalooringi kogumik. Tartu, 59-93.

1976
Lõuna-Eesti mõisate üleminekust palgatööjõu kasutamisele 1866. aasta ringküsitluse andmeil. - Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 3, 260-279.

Konverentside teesid

20007
Rukki kasutamine viina ja piirituse tootmiseks 18.-19. sajandil. – Rukis – mitte ainult leivavili. Eesti Rukki kasutamisvõimalused, ajalugu, tänapäev, tulevik. Konverents 12. aprillil 2007 [Eesti Põllumajandusmuuseumis]. Eesti Rukki Selts 2007, lk. 30-34.

2004.
Russian Government, the Baltic German Elite and the Estonian Public during the War and Revolution 1914-1917. –Emerging Meso-Areas in the Former Socialist Countries: Historical Revived or Improvised? (2004 Winter International Symposium. January 28-31, 2004 Sapporo, Japan). Slavic Research Center, Hokkaido University. 24 p.

2003.
The National Histories in the Baltic Provinces and the Formation of the Professional School of Research into Estonian History at the University of Tartu. – Institutions for National History. (Representations of the Past: the Writing of National Histories in the Nineteenth and Twentieth Century Europe (NHIST, 2003-08). Workshop Materials. Bologna, 1-3/11/2003, 79-81.

1996.
Kiriku maavaldus ja –kasutus Eestis 19. saj.-l ja 20. saj. algul. – Eesti kirikulugu. Eesti-Soome ühiskonverents. 7.-8. juuni 1996. a. Tartus ülikooli ajaloomuuseumis. Ettekannete teesid.

1972.
Mõningatest mõisamajanduse probleemidest XVIII sajandi 20-70-ndail aastail (Tumala põhjal). – XXVII üliõpilaste teaduslik konverents. Ajaloo sektsioon 15.-16. mail 1972. Teesid. Tartu, 1972.


Käsiraamatud, teatmeteosed, õpikud

2003.
Eesti Entsüklopeedia 12: Eesti A-Ü: märksõnad abitegu (8), asunduskapital, asundustegevus (27), kirikumõis (224), kogukond (231), kruntiajamine (247), maareform (320-321), mõis (348), mõisamaa (349), nädalategu (373), renditalu (477), riigimõis (481), rüütlimõis (493-494), talu (567), talumaa (567-568), talurahvaasjade komissar (568), talurahvas (568), talurahvaseadused (568-569), talurendimaa (569), teorent (596), uusmaasaaja (626), vakumaa (633).

2002.
Eesti Entsüklopeedia 11: Eesti üld : Humanitaarteadused: Ajalugu (519-520)

1998.
H. Piirimäe, V.Tamul, K.Piirimäe, O.M.Klaassen, T.Rosenberg, E.Medijainen. Maailma ajalugu 1600-1918. 2. osa. Õpik 8. klassile. Valgus: Tallinn, (T.Rosenbergi kirjutatud lk. 229-241, 281-289).

1997.
Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koost. S.Vahtre. Olion: Tallinn. Autorid: (tiittellehel märkimata) A.Liim, A.Pajur, S.Vahtre, T.Karjahärm, A.Raudsepp, M.Laar, T.Rosenberg, U.Klaas, T.Lukas. (T.Rosenbergi kirjutatud: Otto Wilhelm Masing (lk. 48-49), Mats Erdell (50-51), Mats Grant (58-59), Juhan Leinberg (60-61), Jaan Tõnisson (102-103), Jakob Palvadre (132-133), Theodor Pool (140-141), Eduard Vilde (162-163), Samuel Sommer (172-173).

1996.
Eesti Entsüklopeedia 9: märksõnad talumaa, talurahvaasjade komisjon, talurahvaasjade komissar, talurahvas, talurahvaseadused, talurendimaa, teorent, 1560. aasta ülestõus]

1995.
A.Espenberg, T.Rosenberg, M.Siiroja, T.Tannberg, S.Tae, S.Valdmaa, E.Vära. Novaja istorija, čast’ 4. Avita: Tallinn (T.Rosenbergi kirjutatud lk. 55-62).

1994.
A.Espenberg, T.Rosenberg, M.Siiroja, T.Tannberg, S.Tae, S.Valdmaa, E.Vära. Uusaeg 4. Avita: Tallinn (T.Rosenbergi kirjutatud lk. 55-62).

E.Vära, A.Espenberg, T.Tannberg, T.Rosenberg, Ü.Liitoja, L.Vahtre, M.Siiroja. Novaja istorija, čast’ 3. Avita: Tallinn (T.Rosenbergi kirjutatud lk. 54-60).

Eesti ajalugu. Kronoloogia. Koost. S.Vahtre. Olion: Tallinn (tegelikult 1995, nagu ka raamatu 2. trükk). Autorid: (tiitellehel märkimata): A.Mäesalu, S.Vahtre, M.Laur, T.Rosenberg, A.Pajur, A.Liim). (T.Rosenbergi kirjutatud Eesti sotsiaal-majanduslik ja poliitiline ajalugu 1801-1917: lk. 85-136).

1993.
A.Espenberg, Ü.Liitoja, T.Rosenberg, M.Siiroja, T.Tannberg, L.Vahtre, E.Vära. Uusaeg 3. Avita: Tallinn (T.Rosenbergi kirjutatud lk. 54-60).

XX vek. S načala stoletija do 1938 goda. Učebnik dlja X klassa. Sost. K.Jaanson. Koolibri: Tallinn, (T.Rosenbergi kirjutatud - lk. 70-107, 146-155).

1992.
Üldajalugu. XX sajandi algusest kuni 1938. Õpik X klassile. Koost. K.Jaanson. Koolibri: Tallinn (T.Rosenbergi kirjutatud lk. 62-96, 130-137).


Populaarteaduslikud kirjutised ja publitsistika

2006

Jooni Restu kooli ajaloost. Koostanud Tiit Rosenberg. Sangaste 2006, lk. 2-50.

Koostajate eessõna. (koos Marju Lutsuga) - Tundmatu Friedrich Georg von Bunge. Materjale Õpetatud Eesti Seltsi konverentsilt 200 aastat prof. Friedrich Georg von Bunge (1802-1897) sünnist Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis 27. aprillil 2002 (Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised XXXV). Tartu, 7-10.

Eessõna (Koos Kaja Kumer-Haukanõmme ja Tiit Tammaruga). - Suur põgenemine 1944. Eestlaste lahkumine läände ja selle mõjud. 22. oktoobril 2004 Tartus toimunud rahvusvahelise teaduskonverentsi artiklite kogumik (Tartu Ülikooli Välis-Eesti uuringute keskuse toimetised). Toimetajad Kaja Kumer-Haukanõmm, Tiit Rosenberg, Tiit Tammaru. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 9-12.

2005.
Tartu seltsielust. – Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu. Koostaja H. Pullerits. Tartu Linnamuuseum. Tartu: Ilmamaa, 375-377 (kaaautor Ea Jansen).

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet. – Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu, 378-380.

Õpetatud Eesti Selts. – Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu, 381-389.

Tartu Eesti Põllumeeste Selts. – Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu, 393-399.

Akadeemiline Ajalooselts. – Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu, 400-402.

Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud teadusseltside ühiskonverents "Teadusseltside osa Eesti rahvusliku identiteedi kujundamisel ja säilitamisel". - Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2003. Tartu, 266-267.

Teadusseltside osa rahvuskultuuris ja Õpetatud Eesti Selts. - Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2003. Tartu, 268-280.

Tartu rahu varjamata nurgad. – Universitas Tartuensis 8 (2208), 25.02. (koos Ago Pajuriga)

2004.
Mõisnikust talunikuks. Saksa põllumehed Eestis. – Horisont, 6, 34-39.

2003.
Enn Tarvel -70. – Ajalooline Ajakiri, 3 (118), 97-100.

2002.
10 aastat Õpetatud Eesti Seltsi taastamisest. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1994-1999. Tartu, 236-239.

Õpetatud Eesti Seltsi tegevus 2000. ja 2001. aastal. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1994-1999. Tartu, lk.240-243.

The Learned Estonian Society in 2000 and 2001. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1994-1999. Tartu, 244-248.

2000.
Ajaloo raiumisest raamatusse. – Raamatu osa Eesti arengus. 6.-7. aprillil 2000 Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis. Ettekannete kokkuvõtteid. Tartu: Eesti Raamatu Aasta Peakomitee, Tartu Ülikooli Raamatukogu, 12.

Õpetatud Eesti Selts. – Teadusseltsid ühiskonnas. Riigikogu kultuurikomisjoni ja Eesti Teaduste Akadeemia seminari materjalid 26.05.2000. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 35-36.

[Foorum: Kuidas kirjutada Eesti ajalugu?] – Vikerkaar, 8/9, 185-186.

1999.
Justiitsministeeriumil esimene oma ajalugu. –Ajalooline Ajakiri, 3/4, 209-211.

1998.
Kultuuriajalooline suurteos lätlastelt. (K. Valdemārs. Lieti¨ka un privātā sarakste: Divos sējumos. 1. sējums: Kri¨jāna Valdemāra vēstules. Rīga, 1997). – Akadeemia, 9, 1975-1977.

Monograafia Läti transpordi ajaloost. (Lidija Malahovska. Latvijas transporta vēsture XIX gs. otrā puse – XX gs. sākums. Riga, 1998, 266 lk.) – Ajalooline Ajakiri, 4 (103), 93-95.

Konverents Eesti, Läti ja Leedu kohalike omavalitsuste ajaloost Šiauliais. - Ajalooline Ajakiri, 4 (103), 107-109 (Kaasautor Jonas Sireika).

Школьный курс истории: проблема преподавания. – Современное общество и проблемы исторического образования. Международная научно-практическая конференция, Таллин 8 мая 1998 г. Материалы коференци. Vene Koolide Õpetajate Ühendus, 6-7.

Konverents rahvusteadustest. – Tartu Postimees 09.12.

1997.
Ükskord sai Eestist riik. Eesti teel iseseisvusele. – Tartumaa Teataja. Maakonnaleht. Proovinumber (1035), 15.10.

1996.
Õpetajat ja kolleegi õnnitledes [S. Vahtre 70. sünnipäeva puhul]. – Kleio. Ajaloo ajakiri, 2 (16), 5-6.

II Balti uuringute konverents Euroopas tulekul. - Kleio. Ajaloo ajakiri, 2 (16), 62.

In memoriam Dr. phil. Helmut Speer. – Kleio. Ajaloo ajakiri, 2 (16), 62.

Raamat baltisakslaste ajaloost ja mitte ainult sellest. – Kleio. Ajaloo ajakiri, 1 (15), 45-49 (kaasautor S.Vahtre).

Lugusid Balti ajaloost. – Kleio. Ajaloo ajakiri, 1 (15), 49.

1995.
Baltische Länder, hrsg. v. Gert v. Pistohlkors. Berlin: Siedler-Verlag 1994, 607 S. (Deutsche Geschichte im Osten Europas). – Nordost-Archiv. Zeitschrift für Regionalgeschichte. NF Bd. IV, H.2 (Estland und seine Minderheiten. Esten, Deutsche und Russen im 19. und 20. Jahrhundert), 756-763 (kaasautor S. Vahtre).

1993.
45. Balti ajaloolaste kokkutulek Göttingenis. – Kleio 7, 55-56.

I Balti ajaloo konverentsil Prantsusmaal. - Kleio 7, 56-57.

Kuidas Jaan Tõnisson Tartusse näituseväljaku muretses? – Postimees 29.09.

Tartu linnamõisad. – Postimees 21.04.

Kuidas õnnestus talupoegadel Baltimail ligi pool sajandit varem kui Venemaal vabaks saada ning mida andis priius eesti rahvale? – Postimees 18.03.

1992.
Virumaa rahvastik 19. sajandi teisel poolel [P.Pirsko magistriks]. - Kleio, 5/6, 76-77.

1991.
Nikolai Friedrich Rootsi. – Akadeemia, 2, 379-380.

AABS-i XII baltoloogiakonverents. – Kleio 4, 54.

Teaduskonverents "Gustaw Ewers ja tema aeg: Valgustus, reformid ja teadus Baltikumis 19. sajandi algul. – Kleio 4, 54-55.

Londoni Ülikooli Slaavi- ja Ida-Euroopa Uuringute Kool. – Kleio 3, 103-104.

Põllumajandusnäitused ja näituseväljakud. – Talu, Nr. 5(7), lk. 10.

1990.
Vier Jahrzehnte baltische Geschichtsforschung … Göttingen, 1987. Osteuropaforschung in Marburg… Marburg, 1988. – Akadeemia, 8, 404-409.

Общественно- политическое развитие Эстонии в начале XX века. От революции к революции. – Вперед 12.06.

Факты истории – действительно упрямая вещь. – Тартуский Курьер, No. 2, март.

Эстонский народ во второй половине XIX – начале XX века.– Вперед 30.01.

Красные годы в Эстонии. – Советская Эстония 04.01., 10.01., 11.01., 23.01., 25.01.

1989.
Социальные и экономические преобразования на селе в первой половине XIX столетия. – Вперед 23.11.

Города и горожане в Эстонии в конце XIX и начале XX века. – Советская Эстония 27.10.

Эстонское крестьянство с середины XIX до– начала XX века. – Советская Эстония 25.07., 02.08., 9.08.

Раскрепощение эстонского крестьянства. - Советская Эстония 29.06., 06.07.

Õpetatud Eesti Selts pärast taastamist. – Kleio 2. Teaduslik-populaarne ajaloo almanahh. Tartu Ülikool: Tartu, 107-109.

Hendrik Sepa aasta. – Kleio 2, lk. 105.

Eesti teaduslik Selts Rootsis Aastaraamat. Annales Societatis Litterarum Estoniae in Svecia. IX 1980-1984. Stockholm 1985, 252 lk. – Kleio 1’88, 114-118.

IX Balti teaduskonverents Stockholmis. – Kleio 1’88. Teaduslik-populaarne ajaloo almanahh. Tallinn: Perioodika,127-130.

Eestit tagasivaates (Estonian in Retrospect). Stockholm:EÜS Põhjala, 1987. 210 lk. – Akadeemia. Eesti Kirjanike Liidu Kuukiri Tartus. 2, 404-409.

1988.
Veel mälestusmärkidest ja Jaan Tõnissonist. – Edasi 06.10.

1987.
Lisa meie tööstusettevõtete ajaloole (Rets.: J.Ant, E.Asumäe. Tartu põllutöömasinatehas "Võit". Tallinn, 1984; A.Must. Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline vabrik. 1833-1983. Tallinn, 1985). - Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 1, 79-83.

1986.
Noorte ajalooteadmiste tase TRÜ sisseastumiseksamite põhjal. – Nõukogude Õpetaja 20.12.

Ajaloo sisseastumiseksam TRÜ-s. – Nõukogude Õpetaja 28.06.

Tähtpäevad TRÜ ajaloo-osakonnas. – Edasi 20.03.

TRÜ ajaloo-osakond ootab vilistlasi. – Nõukogude Õpetaja 15.03.

Agraarajaloolaste XX juubelisessioon Tallinnas. - Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 2, 182-186 (koos S.Kivimäe, H.Palli, M.Rubini ja E.Öpikuga; T.Rosenbergi kirjutatud lk. 184-185).

Taas tööstusettevõtte ajalugu TRÜ õppejõult. – Edasi 29.01.

1985.
TRÜ-s kaitsesid diplomitöid ajaloolased. – Nõukogude Õpetaja 20.07.

Joon alla ajalooringi tööle. – TRÜ 31.05.

1981.
Ajalooringi aastaring. – TRÜ 25.09.

Raamat vallakohtust. – Edasi 06.03.

1979.
Ajaloolased endast. – Edasi 23.12.

1977.
Agraarajaloolased olid koos Ki¨injovis. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, 3, 293-296.

1975.
1905.-1907. aasta revolutsiooni sündmustest Valga rajoonis. – Kommunist 11.09., 13.09., 16.09., 18.09., 20.09., 23.09., 25.09., 27.09., 30.09., 02.10., 04.10., 07.10.