Skandinaavia
keeled ja kultuurid
Skandinaavia keelte ja
kultuuride õppekava eesmärgiks on anda üliõpilasele erialased teadmised norra, rootsi või taani keelest ja kirjandusest ning
laiapõhjalised teadmised humanitaarteaduse ja filoloogia valdkonnast. Eriala
iseloomustab see, et ühe skandinaavia keele ja kirjandusega süvitsi tegelemise
kõrval omandatakse teadmised ja arusaamisoskus ka teistest skandinaavia
keeltest. Kõrvaleriala Skandinaaviamaade ühiskond pakub võimaluse tutvuda
Skandinaaviamaade ajaloo, ühiskonna ja kultuuritraditsiooniga. On oluline
lisada, et Tartu Ülikool on ainus ülikool Eestis, kus rootsi, norra ja taani
keelt ja kirjandust peaerialana õppida saab.
Skandinaavia keelte ja kultuuride õppekava koosneb
kolmest erialast - norra keel ja
kirjandus, rootsi keel ja kirjandus ning taani keel ja kirjandus. Vastu
võetakse üliõpilasi nendele erialadele aastate lõikes vaheldumisi. 2008. aastal
toimub vastuvõtt taani keele ja kirjanduse erialale, 2009. aastal rootsi keele
ja kirjanduse erialale ning 2010. aastal norra keele ja kirjanduse erialale.
Põhjaliku ülevaate
bakalaureuseõppe üldisest ülesehitusest ja olulistest põhimõtetest pea- ja
kõrvaleriala valikul leiad siit: http://www.ut.ee/tudeng/oppekavad/ylesehitus
Skandinavistika osakond
Skandinavistika
õpikeskkond on alati olnud rahvusvaheline. Kohalike lektorite kõrval töötavad
meie juures skandinavistika külalisprofessor ning külalislektorid Norrast,
Rootsist ja Taanist. Selline Eesti ja Skandinaavia õppemetoodikate ja kogemuste
ühendamine loob erilise õpikeskkonna, mida mujal ülikoolis naljalt ei leia.
Olgugi et meie juures
saab skandinaavia keelte ja kultuuridega üsna vahetu kontakti, innustame oma
tudengeid õppima ka vahetusüliõpilasena mõnes Skandinaavia ülikoolis. Erinevate
üliõpilasvahetusprogrammide ja stipendiumite toel on võimalik oma keeleoskust
ja erialaseid teadmisi täiendada Skandinaaviamaade ülikoolides kas terve
semestri või lühemate suvekursuste jooksul.
Pärast bakalaureust
Tänu omandatud
laiapõhjalisele humanitaarharidusele ning süvendatud filoloogilistele
erialateadmistele on lõpetanul sobiva ja meelepärase töö leidmiseks mitmeid
võimalusi. Avatud on kõik tegevusalad, kus vajatakse üldisemat keelte ja
kultuuride analüüsioskust ning spetsiifilisemalt mõne skandinaavia keele
valdamist ja Skandinaavia ajaloo ja ühiskonna tundmist.
Skandinavistika endiseid
tudengeid leiab nii ilukirjanduse kui erialatõlkide seast, samuti
tõlkekabiinist Brüsselis. Keeleõpetajatena töötatakse nii keeltekoolides kui
gümnaasiumites, aga ka erinevatel ametikohtadel saatkondades, ministeeriumites
ning kultuuri- ja ärivallas laiemalt.
Oma professionaalsete
oskuste ja teadmiste täiendamiseks on soovitav jätkata õpinguid
magistrantuuris, milleks bakalaureuseõpingute edukas läbimine loob kõik
eeldused.